Lumi on nüüd läinud

Kolm päeva järjest asendas harjunud sügisest vaikust tuule vihin pärnaokstes. Siis jäi äkki väga vaikseks, päeva ja kahe ööga sadas maha teine lumi. Algul oli lumevaip sile, aga pühapäevahommikuse päikesega hakkas sulama korraga nii alt kui pealt ja vajus kuidagi kortsu, nagu oleks ära väsinud.

Esimese püsiva lume järel on äkki näha, kui palju on naabreid. Paksus lumes on raske vahet teha, kes on käinud, kas ta on tulnud või läinud. Palju on neid küll, kes oskasid terve pika suve ja sügise majast nähtamatult mööda jalutada.

Kitsed muidugi, neid ei jõua keegi kokku lugeda, nende jälgi siis ammugi.

Naabri koer käib ümber sauna nurga oma koeraasju ajamas.

Muidu on lumesadu ilus asi, aga ajab tee umbe ja paar päeva ei pääse ilma kaevamiseta autoga välja. Sai siis kaevatud, suure teeni on ju ainult 400 meetrit. Ega see suur tee nii suur ja lage olegi , aga seal sõidavad mõnikord suuremad autod ja nende jälge mööda pääseb ehk edasi. Sahad jõudsid kohale siis, kui tõsta jäi viimased kaks või kolm labidatäit. Traktorist laiutas käsi, lükkas tee väravani laialt lahti ja jättis omad jäljed ka põlluserva.

Keegi on koos koertega mööda traktorijälge külapoole läinud ja tagasi tulnud või vastupidi.

Tiigi peale lumi pidama ei jäänud. Vesi veel liiga soe, vette sadanud lumi sulas algul ja alles pärast saju lõppu tegi külm öö sentimeetri jagu jääd. Päike ja tuul tegid sinna peale kohevaid härmatisetutakaid. Nüüd on jälle lumi läinud, lõrtsi ja pori jagub kõigile, aga oli ilus väiketalv mõneks päevaks novembri algul.