Sinililled söömata?

Varane kevad on mõned õied välja meelitanud. Lumikellukesed, mis tavaliselt kevadisel koolivaheajal rõõmustavad, jäid seekord ära. Naabri kolmest kitsest on paari aastaga laiendatud taastootmise kaudu saanud tubli kari. Talled on päris armasad ja omamoodi naljakad on vaadata ka vanad, aga nad söövad tõesti KÕIK ära. Kuused ja männid on pügatud. Mägimännist, millel paar aastat tagasi metskitsed osa ladvapungi ära napsasid, sellest on lausa kontsud järel. Sirelipõõsastelt on suurem jagu koort maha näritud. Isegi mittesöödavat tammekoort on veidi proovitud. Omajagu süüd on pikal soojal sügisel. Hästi mugav oli loomi väljas hoida. Detsembri lõpus käisid veel ühe külamehe lehmad ka õues kolamas. Kitsed olid kuni suure lumeni vabalt väljas. Talveheina vist ka eriti polnud ja nii nad vaatasid mida leidsid. Ega loomad tegelikut mullust kulu ikka ei söö, eksole. Proovisid iga põõsa ära ja koorisid puid, niivõrd kui hammas peale hakkas ja kael venitada kannatas.

Lumikellukesed on siiski veidi lehti kasvatanud, aga õied lähevad kohe kaubaks, ka kõige pisemad. Ei tea, kas õnnestub aeda niipalju sättida, et tasuks aiamaale midagi maha panna.

Sinililled hakkasid õitsema möödunud nädala keskel ja paistsid esialgu olevat söömata. Praegu vaatan pildilt, et osa õisi on ikka puudu. Võib-olla on need mullused leherootsud, ma kahtlustan neid elukaid juba kõiges. Kas on üldse midagi, mida kits ei söö, peale okastraadi?