Eriline päev

Ongi täna üsna isevärki hommik. Saan aru küll, et kella kahe aegu hommikust kirjutamine ajab linnas oma töölaudade taga rügavatel kontorirottidel karva turri. Jajah, ma kasutasin siis sellel hooajal esimest korda ära haruldase võimaluse juba neljapäeval linnast pageda. Niisiis hommik. Kohv ei saanud otsa, aga viimane kruusitäis jahtus kannupõhja ära. Tulin õue, et täpsemalt ilma nuusutada. Kahjuks olen nuusutamises üsna vilets. Praegu paistab see eriliselt välja, sest Kuts istub siinsamas kõrval ja loeb oma pika ninaga metsast tulevaid sõnumeid. Linnud on läinud. Vares kraaksus esialgu veel üsna rohelise kase ladvas. Rongapaar lendas kaugelt üle küntud põllu. Viu tegi kolm korda oma viuksuvat häält, aga näha ei olnud, jäi kuurikatuse varju. Ja ongi kõik. Eelmisel nädalal käis rähn õunapuid tagumas. Linnas käis paar tihast veel suure suve aegu vastu söögikoha pudelit tagumas, aga siinsed pole nägu näidanud. Kuhugi on kadunud lugematul arvul pesakastides mässanud varblased. Arvutiekraanile ronib aegajalt mõni ilus putukas, aga niikauaks istuma ei jää, et jõuaks tast pildi teha.

Sügis ootab talve. Oktoobri lõpp 2006. Nädla pärast oli lumi maas, aga mitte kauaks.