Meeleolu - teisipäev

On seletamatult nukker päev. Üks neist, kui oleks hädasti vaja mässata tegemata asjade pika nimekirjaga, aga samas tahaks vaadata hoopis toredate asjade nimekirja. Kahjuks on nii, et esimene nimekiri lebab siinsamas kõrval kalendermärkmiku eelmise nädala vasakul leheküljel. Seal kolmapäeva kandis. Teine, see toredate asjade oma, on veel kirja panemata. Ja jääbki, ma tean neid asju niikuinii peast. Teisipäevaks nimetet meeleolu ongi see, kui tahaks taimmänedžeri leiutajale paar tõsist sõna öelda. Aga kui vaadata parem salvestatud suve?

Oh neid kiviklibuseid randu. Paistab, et neid on Muhumaa ja Saaremaa pankade all tuhandete miilide kaupa. Sel suvel selgus Rannaniidi panga all jalutades, et meie koeral on jälle sussid läbi kulunud. See näeb nii välja, et käpad, mis tavaliselt on altvaates mustad, muutuvad roosaks. Kuts hakkab lonkama, istub igal võimalikul juhul maas ja teeb piiksuvat häält. Esimest korda juhtus see mõned aastad tagasi Vilsandil. Ma tean, et koerale võib osta kalossid, aga kuigi sellest on palju juttu olnud, ei ole tal tänaseni sellist varustust. Tuli siis teda tassida ja tore on, et ta on väike koer.