Lepana mets ja teised kohad

On kevade ja suve vaheline aeg, kui esimesed tõeliselt kuumad päevad on sekskorraks selja taga ja hallid pilved jälle taeva katavad, aga sellest pole hullu, sest kalender on vaevalt juunikuu lehe ette saanud. Ilus aeg, olgu pilvedega või ilma. Ja ime küll, äkki polegi kuhugi kiiret.
Aga jah! Üks vana asi tuli meelde ja ongi just õige päev sellega tegelda.


Viimane käik Hiiumaa laiduldele (millest on möödas juba tublilt üle poole aasta ja pildid olid eilseni ikka veel sortimata) pakkus kuhjaga üllatusi.

*** Vastu ööd Saarnakile jõudmine oli juba iseenesest elamus, aga hommikune ilm oli juba lausa ime. Tuli meelde, et ühel sügisel me jäime tormituule pärast mandrile ja saime alles hommikul üle.

*** Hommikune sõit Hanikatsile, mis siin rääkidagi.

*** Hanikatsil on täiesti ära remonditud vana paargu ja sellele on sihuke katus pääle tehtud, et pole sõnugi. Üle Pika põllu minnes paistab väga pidulik. Lähedalt vaadates veel enam, eriti arvestades mõnusat tõrvalõhna ja üldse. Majal ka uus vooder.

*** Lepana mets. Mul on selline tunne, et selle metsaga on mingi nõidus. Kuidagi on nii, et alati sellest räägitakse ja see on kaitsealusena omamoodi tähtis, aga sellest on raske pilti teha, samuti filmile saada. Arvestades koha erilisust peaks see olema väljakutse igale fotograafile, isegi igale fotokaga jalutajale. Heaküll, internetis kolades mõned pildid leiab, aga on tõsi, et mets oskab oma tõelist palet objektiivi eest peita. Ma vähemalt proovisin.

*** Ühtlasi leidsin pildid Laidudelt, mis tehtud nädal pärast meie käiku.

*** Lõunasöök(!), käik Rootsimaa ninale, puiskarjamaa...

*** Puupakud, mis ränadasid paati ja autosse ja sealt veel edasi. Üks neist pidi saama linnukeste pesapakuks, aga sinna vist sel aastal lind sisse ei läinud.

*** Öine tagasisõit Saarnakile.

*** Ja see ei ole veel sugugi kõik. Mälestusi terveks pikaks talveks. Pildid vaatasin ka lõpuks üle. Võttis veidi aega, mis parata.

Seisan oktoobri keskel sel ainasal teel, mis Lepana laialehist metsa läbib. Suvisel ajal on siin maapind kaetud vahtramuruga. Suurtelt puudelt kukkuvad seemned idanevad edukalt ja metsalune on kaetud paariaastaste vahtrataimedega. Suureks puuks saamise lootust neil ei ole. Metsaalune on suviti liiga pime ja konkurents väga kõva. Mõni üksik venitab pikki kasve päikese poole, enamus katab maad tiheda rohelise vaibana. Sügisel on pilt hoopis teine. Aga talvel? Kevadel?