Aastavahetuseks maale
Uus aasta tuli lumega. Detsembri lõpus oli paar sulailma, vesi kogunes lume alla ja maa on enamjaolt sula paksu lume tõttu, mis teeb liiklemise kohati keeruliseks. Kõigele vaatamata õnnestus mitu nädalat tagasi lahtiaetud teel peaaegu majani sõita ja juba esimesel õhtul põhilised jalgrajad lumme kaevata. Toas ei olnud väga külm, paar kraadi alla nulli ja paari-kolme tunniga sai köögi soojaks. Mulgikapsas on sellepoolest tore söök, et tahab kaua hautamist ja nii saab ka toa soojemaks.
Õhtul hakkas lund juurde tulema ja läks üsna külmaks. Sellega külmasid autojäljed ja lumekonarused nii ära, et enam polnud lootustki välja pääseda. Kuus telefonikõnet erinevatele inimestele meelitasid lõpuks aia taha punase traktori ja pääses jälle välja. Hea et niigi läks.
Kuid õiged külmad alles algasid. Saunakütmine võttis kaks päeva ja väga kõva saun ei tulnud. Uue aasta esimeseks hommikuks oli vaip jälle põrandale kinni külmunud. Ühel hommikul näitas kraadiklaas maja nurga juuures -27 kraadi ja mitte väga varasel hommikul. Majas oli tänu korralikule kütmisele vahelduvalt päris palav ja veidi jahe. Kui juba päris jahedaks läks, siis tuli jälle pliidi alla. Tegelikult oli elektriradikas ka abiks, suuremat tuba ei anna ikka sellise ilmaga päris parajas soojuses hoida.
Esimesel uue aasta päeval käisme Meenikunnos laudteel jalutamas. Järvedel saab ka väga hästi jalutada. Rabasaarekeste männid kaelani lumes. Üldse oli väga ilus päev, kõige oma lume ja päikesepaistega, aga külm muidugi. Jätsime siis koerakese koju, tal pole ju mingeid jalanõusid, millega nii külmas lumes matkata.
kirjutas Jaan - 10:02
0 kommentaari
