03 september 2010

Kuumad päevad Saarnakil

Lõppeva suve Saarnaki sõit tuli päris eriline, lausa piiripealselt teistsugune. Vihma ei tulnud kohe sugugi. Alati on olnud vihmane päev, äike või vähemalt hoovihmasabin ärasõidul. Seekord mitte midagi. Siiski, ühel õhtul kippusid kärbsed hammustama ja nagu juba vanad eestlased teadsid, siis tuleb vihma. Õhtu ja öö olid endiselt kuivad ja kuumad, aga järgmisel päeval vaatasime suure üllatusega, kuidas taevasse tekkis õhuke pilvevine ja puistas meie peale kümmekond vihmapiiska. Õhutemperatuur oli üle kolmekümne ja suurem osa kärbeste ennustatud vihmast jõudis enne maapinnale langemist uuesti aurustuda.



Heinaline puhkehetkel, 21. sajandi esimene veerand.


Päevad olid kuumad, õhtud olid parajad. Ööd olid enamasti tuulevaiksed ja telgil tuli pealmine katus lahti kerida, muidu kippus umbseks minema. Võiks ju õues ka magada, aga lakasmagajate seltskond kirus esimesel hommikul pikalt sääserünnakuid, nii et minul jäi see proovimata. Meri sai teiseks koduks. Iga vähemagi jalutuskäigu järel läks särk jälle kuivama ja ise merre pooleks tunniks. Aga oli ikka mõnus küll.


Sauna muidugi köeti. Päev mootorsae seltis võsas on isegi juba paras saun kuuma ilmaga ja seepärast erilist saunatamise indu nagu polnudki. Pestud peast, kuiva riidega maja ees õuel lebada jutte ja laule kuulates oli muidugi hea tunne küll.


Eelmistel kordadel tavaliseks saanud nikerdamise tööd õieti polnuki. Jah, haamril hakkas vars logisema ja see sai tagasi küll. Saarepuust kiiludega. Loodame, et peab. Aiavärav paargu juures tahaks parandamist, või tegelikult tahaks mulk uut väravat, aga see plaan jäigi plaaniks.



Eelmise suve suursaavutus, veskiukse uus pöör, oli väheke loksuma hakanud, tuli uuesti kinnitada. Muidu töötab küll.


Lambaid on vähe või peitsid ennast kuuma eest mõnes salakohas või käisid ilma kasukata meres ujumas ja tahtnud meile näidata. Häbelikud sellised. Ainus koht, kus lambaid nägin, oli Pärnamäe rängal. Peitsin end suurte puude alla ja siis nad tulid mööda randa tasakesi. Kui lagedale läksin, panid kohe minema. Lambagaleriisse ei saanud ühtegi pilti.



Ränga all olev allikas oli risu ja muda täis, see sai nüüd jälle puhtaks ja tuli ilusti vett täis. Aitäh tublidele tegijatele, kes vaevusid kuumal päeval rassima, ei kartund mudaseks saamist ja märgi jalanõusid.


Oli jah natuke teistmoodi olemine seekord. Ilma pärast ja sellest, et juuli keskel on veel päevad pikad ja ööd valged.



Nagu ikka said kogu käigu rosinaiks õhutused tunnid läänepoolsel rannal. Vesiots, Laasna ots, Kuusenukk. Pistsin mõne pildi ka varasematele sappa. Need kuumade ja sajuta päevade loojangud on vaatamaist väärt. Kas just pildilt vaatamist väärt, aga kohapeal olid ikka küll.