Vana fotoaparaat

Aastaid seisis riiulis vana fotokas. Paar korda võtsin ilusa nahast karbi lahti ja mõtlesin, et ehk ikka tasuks proovida filmile pildistamist üle pikkade-pikkade aastate. Ükskord küsisin fotopoes isegi filmide kohta, aga kui ma mainisin kaadrimõõtu 4,5X6cm, siis muutus müüja väga ettevaatlikuks ja ajas sellist tavalist müügimehe mula, millest kellelegi kasu ei ole ja mis peab varjama, et ta tegelikult ise ka suurt midagi ei jaga. Asi on tegelikult lihtne, 120 on selle filmi nimi, mis sinna käib ja sellele saab teha kõiki 6cm laiusi pilte. Küsimus on edasikerimise aknakeses või aknakestes. 4,5 on filmitootjate jaoks 9X6cm poolkaader ja tuleb edasi keerata kahes jaos. Selleks ka kaks akent. Lihtne!

Digiaparaadid käivad vahest remondis. Minu oma küll pole käinud, aga ma tean, et kui oled pildistamisega harjunud, võib vana Zenit või Ljubitel ühel päeval hakata teatud huvi pakkuma. Nüüd on laifilm ostetud, eksponeeritud, ilmutatud, skaneeritud ja üles laetud. Kui vana ka ei ole aparaat ja kui ürgne fotokeemia, lõpuks tuleb ikka digi.

Kaamera nimi on Zeiss Ikon Baldur 1933-1936. Nimi on pandud saksa noortejuhi Baldur von Schirachi järgi. Väidtavalt suunati saksa noori fotograafiaga tegelema propagandistlikel eesmärkidel. Umbes nii, et pidistage oma spordilaagreid ja hitlerjugendi paraade, vahetage ja kinkige neid pilte, sest see on ühele õigele saksa noorele kohane tegevus. Oli kuidas oli, pilte on neist aegadest tehtud tõesti miljoneid ja kuigi suur osa sõja ajal hävis, on neid ikka veel palju järel. Palju pilte sai aga teha odava, hästi lihtsa kaameraga ja seda Baldur just ongi.

Üheläätseline objektiiv, ei mingit teravustamist. Sellest ka vinjetid, kaadri nurgad on tumedamad. Omal ajal peeti seda isegi ilusaks. Tänapäeval panevad mõned fotokunstnikud seda digitaalselt piltidele külge, et lisada ajaloo hõngu. Kuna objektiivil midagi keerata ei ole, siis jäävad ära ka igasugused lähivõtted. Männiokaste pilt tuli udune, sest püüdsin liiga lähedalt võtta, aga kukkus ühtlasi päris kunstiline välja. Mulle meeldib.

Üks ava, täisava.

Kaks säriaega. Üks neist arvatavasti kuhugi 1/25 kanti, teine T. Tegelikult ei ole see tänases fototerminoloogias mitte T (time) vaid B (bulb). Vene kaameratel oli ka B (время), mis võis tähedada nii ühte kui teist.

Baldur on laialt levinud karpkaamerate perekonna Box Tengor kõige vähem vend. Kõige lihtsam, kõige odavam. Karpe tootsid 20. sajandi esimesel poolel kõik, kes vähegi viitsisid. Alates kuulsustest (näiteks Pocket Kodak) kuni haruldusteni (näiteks ФОКХТ Пiонeр).

Ostsin veel kaks filmi ja kulutasin terve nädala internetis vanu fotokaid jälitades.

Ajaloost lihtsalt ja huvitavalt
Vene tehnika, kõik oma vanad kaamerad leidsin nimekirjast!

Kaamerapeedia

Ema kooliaegne Komsomolets ootab järge, sellel ei ole enam objektiivi. Aga maailmas on olemas rõõmsameelne fotograafide seltskond, kes ei lase end objektiivi puudumisest häirida. Tasuks vist katsetada.