Veerksu oja koprail uus tamm

Läinud talvel koprad väga hullu nalja ei teinud. Sauna juurest tiigi veerelt on paar väiksmat kaske kadund ja üks on nii ära narritud, et tuleb vist endal maha võtta. Põhiliselt on toiduaineks kuulutatud väiksemaid pajupõõsaid ja naabrite puuriidast on mõned halud kooritud ning tiiki uputatud. Aasta tagasi oli küll päris suuri kaski maha võetud. Ühel on koor ümberringi maha näritud, selle oleks pidanud talvel maha saagima, aga jäi püsti. Nüüd, võta või jäta on sellele kooreta kasele lehed külge tulnud, aga väiksemad kui teistel. Ju ta ikka ära kuivab.

Mahajäetud Tanno talukoha juures on suurem tammiehitus olnud. Mättalisel heinamaal on hea uputada ja Kasekoore restoran on ka lühikese ujumis- ja veel lühema jalutuskäigu kaugusel.

Sinililled söömata?

Varane kevad on mõned õied välja meelitanud. Lumikellukesed, mis tavaliselt kevadisel koolivaheajal rõõmustavad, jäid seekord ära. Naabri kolmest kitsest on paari aastaga laiendatud taastootmise kaudu saanud tubli kari. Talled on päris armasad ja omamoodi naljakad on vaadata ka vanad, aga nad söövad tõesti KÕIK ära. Kuused ja männid on pügatud. Mägimännist, millel paar aastat tagasi metskitsed osa ladvapungi ära napsasid, sellest on lausa kontsud järel. Sirelipõõsastelt on suurem jagu koort maha näritud. Isegi mittesöödavat tammekoort on veidi proovitud. Omajagu süüd on pikal soojal sügisel. Hästi mugav oli loomi väljas hoida. Detsembri lõpus käisid veel ühe külamehe lehmad ka õues kolamas. Kitsed olid kuni suure lumeni vabalt väljas. Talveheina vist ka eriti polnud ja nii nad vaatasid mida leidsid. Ega loomad tegelikut mullust kulu ikka ei söö, eksole. Proovisid iga põõsa ära ja koorisid puid, niivõrd kui hammas peale hakkas ja kael venitada kannatas.

Lumikellukesed on siiski veidi lehti kasvatanud, aga õied lähevad kohe kaubaks, ka kõige pisemad. Ei tea, kas õnnestub aeda niipalju sättida, et tasuks aiamaale midagi maha panna.

Sinililled hakkasid õitsema möödunud nädala keskel ja paistsid esialgu olevat söömata. Praegu vaatan pildilt, et osa õisi on ikka puudu. Võib-olla on need mullused leherootsud, ma kahtlustan neid elukaid juba kõiges. Kas on üldse midagi, mida kits ei söö, peale okastraadi?

Haavapuravikega on väike mure küll

Riigimetsas on veidi lageraiet tehtud. Peab tegijaid tunnustama. Töö on käinud külmunud maal, matejal on pea viimaseni välja veetud ja oksad vaalu tõstetud. Kahjuks jookseb lank tublisti siinsete metsade parimale haavapuraviku leiukohale sisse. Samas võib loota, et siit tuleb paari lähema aastaga metsamaasikaid ja puravik leiab võimaluse oma viljakehad veidi eemal maast välja ajada.

Kui millegi kallal iriseda, siis väljavedu jäi veidi hiljaks. Värskelt männikusse sõidetud tee on üsna kole. Sihil on ka nii pehme, et koer pidi mutta kinni jääma. Õnneks on kitsemamplite kodu napilt tee alt väljas. Vaatame, mis suvi ütleb, võib-olla on juba sel sügisel näha.