Milleks lammastele aiad?
Hanikatsi lambad Õuase lõuka ääres äranäritud kadastikus.
Istusime saunas, ja ajasime igasugu juttu, nagu inimesed ikka tavaliselt ajavad saunas või köögis. Tegelikult oligi tegemist enam-vähem sauna köögiga või nii. Muu hulgas sai palju räägitud, mida inimesed söövad ja mida nad peaksid sööma. Söömine on selle poolest hea teema, et kuna kõik niikuinii söövad, siis on igaühel kõva kogemus ja oma arvamus. Söömise, söögitegemise ja sellest rääkimise juures kerkis küsimus: "Milleks lammastele nii palju aedu ehitada?" Küsimus jäi vastuseta.
Ega ma ka täpselt ei tea, miks ja kuidas Saarnaki või Hanikatsi laiul lambaid peetakse, aga kuna olen aastaid asja juurde käivaid jutte kuulnud, siis kaldun arvama, et:
*** Laidudel inimesed enam ela. Tähendab nad ei ela seal püsivalt, vahest ikka käivad ja jäävad mõnikord isegi nädalaks või veidi kauamaks. Kui keegi võtakski ette ja asuks Saarankile päriselt elama, traditsioonilise loomapidamisega ta vaevalt tegeleks. Sellega on hukkumisele määratud asustatud laidudel 19. sajandi lõpuks väljakujunenud kooslused. Veel pool sajandit pidas mingi osa vanu väärtusi ja poollooduslikku elulaadi vastu, siis kolisid inimesed ära ja kõik läks nii nagu läks. Veidi päästis looduskaitse, aga üldiselt võtab loodus oma tagasi ja üsna kiiresti.
*** Kui siiki tahaks midagi "päästa"? Võib-olla on olemas mingid tegevused, mis simuleerivad talutöödega kaasnevat mõõdukat survet loodusele. Laidudel on püütud mullikaid pidada, mõnes kohas ka hobuseid, aga põhiliselt lambaid. Lammas paistabki olevat sellistel randadel ja kadastikes kõige sobivam. Suured loomad kipuvad kohati väga ära tallama ja ega keegi teine vist kadakaid ei pügagi. Kui loomi on vähe, siis kasvab kadakas ja ka muu võsa peale ja lõpuks moodustub padrik, mis inimesele ei meeldi ja on liigiliselt ka üsna igav. Kui loomi on palju või on nad liiga hakkajad, siis teevad platsi lagedaks ja tallavad mudale. Jälle inimesele ebameeldiv ja ka botaaniliselt vaene. Niisiis, parasjagu tihedalt lambaid! Praegu meenub, et kitsed on kõvad võsapügajad ja üldse söövad peaegu kõike peale nõgeste. Siin on vist jälle traditsiooni küsimus. Lambaid on siin peetud, kitsi mitte eriti. No ja muidugi, kits on ju lüpsiloom.
Ega ma ka täpselt ei tea, miks ja kuidas Saarnaki või Hanikatsi laiul lambaid peetakse, aga kuna olen aastaid asja juurde käivaid jutte kuulnud, siis kaldun arvama, et:
*** Laidudel inimesed enam ela. Tähendab nad ei ela seal püsivalt, vahest ikka käivad ja jäävad mõnikord isegi nädalaks või veidi kauamaks. Kui keegi võtakski ette ja asuks Saarankile päriselt elama, traditsioonilise loomapidamisega ta vaevalt tegeleks. Sellega on hukkumisele määratud asustatud laidudel 19. sajandi lõpuks väljakujunenud kooslused. Veel pool sajandit pidas mingi osa vanu väärtusi ja poollooduslikku elulaadi vastu, siis kolisid inimesed ära ja kõik läks nii nagu läks. Veidi päästis looduskaitse, aga üldiselt võtab loodus oma tagasi ja üsna kiiresti.
*** Kui siiki tahaks midagi "päästa"? Võib-olla on olemas mingid tegevused, mis simuleerivad talutöödega kaasnevat mõõdukat survet loodusele. Laidudel on püütud mullikaid pidada, mõnes kohas ka hobuseid, aga põhiliselt lambaid. Lammas paistabki olevat sellistel randadel ja kadastikes kõige sobivam. Suured loomad kipuvad kohati väga ära tallama ja ega keegi teine vist kadakaid ei pügagi. Kui loomi on vähe, siis kasvab kadakas ja ka muu võsa peale ja lõpuks moodustub padrik, mis inimesele ei meeldi ja on liigiliselt ka üsna igav. Kui loomi on palju või on nad liiga hakkajad, siis teevad platsi lagedaks ja tallavad mudale. Jälle inimesele ebameeldiv ja ka botaaniliselt vaene. Niisiis, parasjagu tihedalt lambaid! Praegu meenub, et kitsed on kõvad võsapügajad ja üldse söövad peaegu kõike peale nõgeste. Siin on vist jälle traditsiooni küsimus. Lambaid on siin peetud, kitsi mitte eriti. No ja muidugi, kits on ju lüpsiloom.
*** Heaküll, ehk jõuame nüüd aiani ka. Mõnel saarekesel-laiukesel-karekesel, kus pole kunagi inimasustust olnud, võib lihtsalt loomad kevadel lahti lasta ning sügisel kosunud ja paljunenud karja kokku koguda. Kui samas põldu peetakse, siis tuleb lambad oma karjamaadel hoida ja päris elumaja ukse ette neid ka tavaliselt ei taheta lasta. Seepärast siis aiad. Kui aga põldu ja juurviljaaeda pole, võiksid lambad vabalt igal pool rohtu näksida kui nad just päris tuppa ei tule. Siikohal astub vahele looduskaitse oma liigilise mitmekesisuse väärtustamisega. Nimelt tuleb välja, et karjatamise, põlluharimise, niitmise ja muu laiuelu juurde käivaga on siin tekkinud erilised kooslused, kus üsna pisikesel maalapil võib ette tulla kümneid taimeliike. Putukaid ja muid loomi ka. Kui lambad igale poole lubada, siis asub tegevusse termodünaamika II printsiip ja ilus asendub lihtsaga. Mõnikord on lihtne ilus, aga siin arvatakse teisiti. Sellepärst ikkagi aiad.
*** Mõtlesin hulga aega, kas ma oskan vastata küsimusele, miks ehitatakse aiad just sinna, kuhu nad ehitatakse ja miks nad tehakse nii nagu nad tehakse. Ma ei oska. Ju seal on mingeid vanu kombeid, kavalaid kalkulatsioone ja häid plaane.
*** Veel seda, et lammastele makstakse toetust. Seda tuleb ka meeles pidada, kui lambakasvatusest tänapäeva Euroopas rääkida.
Täna on 24. november. Istun linnas. Akende taga vilistab tuul ja aia taga laiutavad hanged. Kas hanged laiutavad ka laidudel, sealsete aedade taga? Kuidas lambavedu sel sügisel lõpuks kujunes? Kuidas Kõrgelaiu metsikud lambad hakkama saavad, need kes Hanikatsi heinad sel aastal endale said? Nojah, ei teagi.
Jutt sellest, miks Hiiumaa laidudel neid lambaaedu tehakse ja miks sellele nii palju aega, raha ja kütet kulutatakse, sai kirjutatud septembris, aga jäi pooeli ja unus vahepeal isegi ära. Täna siis need viimased read siin ja sellega on suvi läbi.
*** Mõtlesin hulga aega, kas ma oskan vastata küsimusele, miks ehitatakse aiad just sinna, kuhu nad ehitatakse ja miks nad tehakse nii nagu nad tehakse. Ma ei oska. Ju seal on mingeid vanu kombeid, kavalaid kalkulatsioone ja häid plaane.
*** Veel seda, et lammastele makstakse toetust. Seda tuleb ka meeles pidada, kui lambakasvatusest tänapäeva Euroopas rääkida.
Lambakari sügisesel Hanikatsil
Täna on 24. november. Istun linnas. Akende taga vilistab tuul ja aia taga laiutavad hanged. Kas hanged laiutavad ka laidudel, sealsete aedade taga? Kuidas lambavedu sel sügisel lõpuks kujunes? Kuidas Kõrgelaiu metsikud lambad hakkama saavad, need kes Hanikatsi heinad sel aastal endale said? Nojah, ei teagi.
Jutt sellest, miks Hiiumaa laidudel neid lambaaedu tehakse ja miks sellele nii palju aega, raha ja kütet kulutatakse, sai kirjutatud septembris, aga jäi pooeli ja unus vahepeal isegi ära. Täna siis need viimased read siin ja sellega on suvi läbi.
kirjutas Jaan - 22:26
0 kommentaari
